Agranulotsüüdid
Lümfotsüüdid. Pappenheim
Lümfotsüüdid, lymphocyti
Lümfotsüüdid moodustavad veres 20–30% leukotsüütide üldarvust. Lümfotsüütide suurus vere äigepreparaadis on 4,5 - 12 µm. Lähtuvalt raku mõõtmetest jaotatakse lümfotsüüdid väikesteks, keskmisteks ja suurteks. Väikeste lümfotsüütide diameeter on 4,5 – 6 µm ja nad moodustavad 80 – 90% kõikidest lümfotsüütidest. Keskmiste lümfotsüütide diameeter on 7 – 10 µm ning suurtel
lümfotsüütidel on raku suurus üle 10 µm. Lümfotsüüdid sisaldavad mitmeid ensüüme – lipaasi, happelist fosfataasi, esteraasi, fosforilaasi jne. Lümfotsüütide eluiga vereringluses on 10–13 päeva, seejärel migreeruvad nad limaskestadele ja kudedesse, liiguvad aeglaselt ärrituskolletesse.
Lümfotsüütide olulisem funktsioon on osalemine immuunreaktsioonides ja organismi immuunkaitses. Rakud jaotatakse immunoloogiliste omaduste ja pinnaantigeenide esinemise järgi kolmeks grupiks: B-lümfotsüütideks, T-lümfotsüütideks ja nullrakkudeks.
B-lümfotsüüdid avastati esmakordselt lindude kloakaalpaunas (Bursa Fabricii). Nende rakkude olulisemaks ülesandeks on antikehade tootmine. B-lümfotsüütide membraan sisaldab hulgaliselt immunoglobuliinide retseptoreid.
T-lümfotsüüdid kindlustavad organismi immuunsuse. Need rakud moodustuvad luuüdi tüvirakkudest ning küpsevad tüümuses. Tüümussõltuvad lümfotsüüdid jaotatakse kaheks liigiks: T-rakud e T-hävitajarakud ja B-rakkude funktsioone mõjutavad T-abistajarakud ja T-pärssijad rakud.
Umbes 10% lümfotsüüte ei ole võimalik liigitada pinnatunnuste järgi ei B- ega T-lümfotsüütideks, neid lümfotsüüte nimetatakse nullrakkudeks.
Hobuse veri
Hobuse vere lümfotsüüdid on tsütoplasmavaesed rakud. Ka tervetel loomadel võivad esineda lümfotsüütide tsütoplasmas erineva suurusega vakuoolid.
Sea veri
Sea lümfotsüüdid on ümara kujuga, laia tsütoplasma ribaga rakud.
Koera veri
Koera lümfotsüüdid on ümarad rakud, tsütoplasma hulk rakus on väike.
Kassi veri
Kassi lümfotsüütide kuju võib olla väga erinev, tsütoplasmas on vähesel hulgal sõmeraid.
Lümfotsüüdid moodustavad veres 20–30% leukotsüütide üldarvust. Lümfotsüütide suurus vere äigepreparaadis on 4,5 - 12 µm. Lähtuvalt raku mõõtmetest jaotatakse lümfotsüüdid väikesteks, keskmisteks ja suurteks. Väikeste lümfotsüütide diameeter on 4,5 – 6 µm ja nad moodustavad 80 – 90% kõikidest lümfotsüütidest. Keskmiste lümfotsüütide diameeter on 7 – 10 µm ning suurtel
lümfotsüütidel on raku suurus üle 10 µm. Lümfotsüüdid sisaldavad mitmeid ensüüme – lipaasi, happelist fosfataasi, esteraasi, fosforilaasi jne. Lümfotsüütide eluiga vereringluses on 10–13 päeva, seejärel migreeruvad nad limaskestadele ja kudedesse, liiguvad aeglaselt ärrituskolletesse.
Lümfotsüütide olulisem funktsioon on osalemine immuunreaktsioonides ja organismi immuunkaitses. Rakud jaotatakse immunoloogiliste omaduste ja pinnaantigeenide esinemise järgi kolmeks grupiks: B-lümfotsüütideks, T-lümfotsüütideks ja nullrakkudeks.
B-lümfotsüüdid avastati esmakordselt lindude kloakaalpaunas (Bursa Fabricii). Nende rakkude olulisemaks ülesandeks on antikehade tootmine. B-lümfotsüütide membraan sisaldab hulgaliselt immunoglobuliinide retseptoreid.
T-lümfotsüüdid kindlustavad organismi immuunsuse. Need rakud moodustuvad luuüdi tüvirakkudest ning küpsevad tüümuses. Tüümussõltuvad lümfotsüüdid jaotatakse kaheks liigiks: T-rakud e T-hävitajarakud ja B-rakkude funktsioone mõjutavad T-abistajarakud ja T-pärssijad rakud.
Umbes 10% lümfotsüüte ei ole võimalik liigitada pinnatunnuste järgi ei B- ega T-lümfotsüütideks, neid lümfotsüüte nimetatakse nullrakkudeks.
Hobuse veri
Hobuse vere lümfotsüüdid on tsütoplasmavaesed rakud. Ka tervetel loomadel võivad esineda lümfotsüütide tsütoplasmas erineva suurusega vakuoolid.
Sea veri
Sea lümfotsüüdid on ümara kujuga, laia tsütoplasma ribaga rakud.
Koera veri
Koera lümfotsüüdid on ümarad rakud, tsütoplasma hulk rakus on väike.
Kassi veri
Kassi lümfotsüütide kuju võib olla väga erinev, tsütoplasmas on vähesel hulgal sõmeraid.