Eosinofiilne granulotsüüt. Pappenheim
Eosinofiilsed e atsidofiilsed granulotsüüdid, granulocyti acidophilici
Eosinofiilsed granulotsüüdid arenevad punases luuüdis ja rakkude eluiga on 6 - 8 päeva, seejuures veres ringlevad rakud kuni 8 tundi. Ringlevas veres on rakud keraja kujuga ja diameetriga 9 – 10 µm [2].
Vere äigepreparaadis on raku diameeter kuni 13 μm, tsütoplasma on nõrgalt basofiilne. Eosinofiilide tsütoplasma värvub nõrgalt basofiilselt ning sisaldab ümaraid 0,8 μm diameetriga atsidofiilseid sõmeraid. Vanemate eosinofiilsete granulotsüütide tuumad koosnevad 2 – 3 segmendist (segmenttuumaline eosinofiil) ja värvuvad kahvatult. Noorvormide tuum on kepitaoline – need on kepptuumalised eosinofiilid. Eosinofiilidel on nõrgalt arenenud Golgi kompleks, endoplasmaatiline võrgustik ja vähesel hulgal mitokondreid. Tsütoplasmas paiknevad sõmerad sisaldavad kristalliidi. Rakud salvestavad histamiini, kuid ei sünteesi seda. Eosinofiilsete granulotsüütide ülesandeks on takistada histamiini vabanemist (allergia), osaleda organismi immuun- ja kaitsereaktsioonides. Eosinofiilsetel granulotsüütidel on nõrk fagotsütoosivõime ja nad on võimelised amöboidselt liikuma, kuid need funktsioonid on väljendunud nõrgemalt, kui neutrofiilidel [1-5]. Rakud tõstavad T-lümfotsüütide tsütotoksilist aktiivsust.
Hobuse veri
Hobuse eosinofiilsed granulotsüüdid on väga suured rakud (kuni 22 μm), tsütoplasmas on hulgaliselt suuri oranzikas-punaseid sõmeraid, mis tihedalt paiknedes varjavad täielikult ära hallikas-sinaka tsütoplasma [5].
Sea veri
Sea eosinofiilsed granulotsüüdid on ümara kujuga väiksed rakud.
Koera veri
Koera eosinofiilsed granulotsüüdid on ümara kujuga, tsütoplasma sisaldab sõmeraid.
Kassi veri
Kassi eosinofiilsed granulotsüüdid sisaldavad tsütoplasmas sõmeraid.