Erütrotsüüdid vere äigepreparaadis (keskel neutrofiilne granulotsüüt). Pappenheim.
ERÜTROTSÜÜDID, erythrocyti
Punased verelibled e erütrotsüüdid on ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud. Rakkude kaksiknõgus e bikonkaavne kuju tagab neile suure välispindala. Rakkude perifeerne osa on tumedamat värvi, keskmine nõgus piirkond (kus algselt paiknes tuum) on kahvatu.
Erütrotsüütide noorvormile on iseloomulik tuuma olemasolu rakus. Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas ja rakkudel puudub aktiivne liikumisvõime. Imetajate erütrotsüütide keskmine diameeter on normis 7,2-7,5 µm ja paksus raku servadel 1,9-2,5 µm. Erütrotsüüte ümbritseb elastne rakumembraan, tänu sellele võivad rakud muuta oma kuju ning läbida ka väikese diameetriga kapillaare. Kui raku suurus ületab normi 25% ulatuses, nimetatakse rakku makrotsüüdiks (macrocyti). Kui raku suurus on normist kuni 25% väiksem, nimetatakse rakku mikrotsüüdiks (microcyti). Erütrotsüütid arenevad vereloomeorganites ja rakkude eluiga on kuni 120 päeva, vananenud rakkude lammutamine toimub põhiliselt põrnas, vähemal määral veel maksas ja lümfisõlmedes. Rakud koosnevad 60% veest ja 40% kuivainest. Kuivainest moodustab 90% rakkude punase värvuse tagav hemoglobiin (Hb), mille 4-5 nm diameetriga tihedad sõmerad paiknevad raku tsütoplasmas. Selle valgu koostises on ka raud. Erütrotsüütide põhiline ülesanne on hapniku transport kudedesse [2, 3, 4, 5].
Hobuse veri
Hobuse erütrotsüütide keskmine diameeter on 5,6-5,8 µm piires ning rakkude mõõtmed ja hulk on suuremad ratsahobustel. Hobuse erütrotsüütidele on iseloomulik kokkukleepunud rakkudest pikkade kettide e „raharullide“ moodustamine.
Sea veri
Sea vere erütrotsüütide suurus on 5-6 µm piires ning normis võivad punaliblede hulgas olla retikulotsüüdid ning isegi erütroblastid, seda eeskätt põrsastel.
Koera veri
Koeral on erütrotsüüdid võrreldes teiste koduloomadega võrdlemisi suured, erütrotsüütide keskmine diameeter on 7 µm.
Kassi veri
Kassi erütrotsüüdid on väga erineva suurusega ja nende läbimõõt ulatub 3,2 µm kuni 7,5 µm-ni.
ERÜTROTSÜÜDID, erythrocyti
Punased verelibled e erütrotsüüdid on ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud. Rakkude kaksiknõgus e bikonkaavne kuju tagab neile suure välispindala. Rakkude perifeerne osa on tumedamat värvi, keskmine nõgus piirkond (kus algselt paiknes tuum) on kahvatu.
Erütrotsüütide noorvormile on iseloomulik tuuma olemasolu rakus. Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas ja rakkudel puudub aktiivne liikumisvõime. Imetajate erütrotsüütide keskmine diameeter on normis 7,2-7,5 µm ja paksus raku servadel 1,9-2,5 µm. Erütrotsüüte ümbritseb elastne rakumembraan, tänu sellele võivad rakud muuta oma kuju ning läbida ka väikese diameetriga kapillaare. Kui raku suurus ületab normi 25% ulatuses, nimetatakse rakku makrotsüüdiks (macrocyti). Kui raku suurus on normist kuni 25% väiksem, nimetatakse rakku mikrotsüüdiks (microcyti). Erütrotsüütid arenevad vereloomeorganites ja rakkude eluiga on kuni 120 päeva, vananenud rakkude lammutamine toimub põhiliselt põrnas, vähemal määral veel maksas ja lümfisõlmedes. Rakud koosnevad 60% veest ja 40% kuivainest. Kuivainest moodustab 90% rakkude punase värvuse tagav hemoglobiin (Hb), mille 4-5 nm diameetriga tihedad sõmerad paiknevad raku tsütoplasmas. Selle valgu koostises on ka raud. Erütrotsüütide põhiline ülesanne on hapniku transport kudedesse [2, 3, 4, 5].
Hobuse veri
Hobuse erütrotsüütide keskmine diameeter on 5,6-5,8 µm piires ning rakkude mõõtmed ja hulk on suuremad ratsahobustel. Hobuse erütrotsüütidele on iseloomulik kokkukleepunud rakkudest pikkade kettide e „raharullide“ moodustamine.
Sea veri
Sea vere erütrotsüütide suurus on 5-6 µm piires ning normis võivad punaliblede hulgas olla retikulotsüüdid ning isegi erütroblastid, seda eeskätt põrsastel.
Koera veri
Koeral on erütrotsüüdid võrreldes teiste koduloomadega võrdlemisi suured, erütrotsüütide keskmine diameeter on 7 µm.
Kassi veri
Kassi erütrotsüüdid on väga erineva suurusega ja nende läbimõõt ulatub 3,2 µm kuni 7,5 µm-ni.