Vere üldiseloomustus
Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoe liik. Veri koosneb rakkudevahelisest vedelast ainest – vereplasmast ja temas ringlevatest vererakkudest e vormelementidest: punastest verelibledest e erütrotsüütidest, valgetest verelibledest e leukotsüütidest ja vereliistakutest e trombotsüütidest. Leukotsüüdid jaotatakse omakorda granulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Veri ringleb veresoontes ning tema vormelemendid hõljuvad vereplasmas. Vereplasma hulk moodustab 55-60% ja vormelementide hulk 40-45% veremahust [2]. Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust [1, 2, 4].
Veri viib hapniku kopsudest kudedesse, sealt toob aga süsihappegaasi kopsudesse, täites nii organismi gaasivahetuses osalemise funktsiooni. Seedekanalist transpordib veri toitaineid kudedesse, tema osalemisel toimetatakse jääkained eritusorganitesse. Verel on tähtis funktsioon
organismi kaitsmisel, ta kindlustab nii organismi rakulise kaitse e fagotsütoosi kui ka humoraalse immuunsuse osalemisega antikehade moodustumises. Veres sisalduvad põhilised valgud on globuliinid ja albumiinid. Vere settereaktsiooni tõus viitab organismis aset leidvale põletikule ning settereaktsiooni tõusu määravad globuliinid.
Kliinilisteks uuringuteks valmistatakse verest äigepreparaate [2, 4]. Selleks pannakse puhtale alusklaasile üks tilk verd ja lükatakse see ettevaatlikult teise klaasi lihvitud servaga laiali. Preparaate kuivatatakse toa temperatuuril, fikseeritakse metanooliga ja värvitakse. Preparaate võib värvida erinevate värvingutega: Pappenheim, May-Grünwald, Giemsa, Wright, Leishman`i järgi. Preparaate mirkoskopeeritakse tugeval suurendusel ja määratakse rakkude hulk ja arvutatakse leukotsütaarne valem. Selleks loetakse preparaadis 100 leukotsüüti ja määratakse nende liik ning leukotsüütide liikide suhe protsentides.
Veri viib hapniku kopsudest kudedesse, sealt toob aga süsihappegaasi kopsudesse, täites nii organismi gaasivahetuses osalemise funktsiooni. Seedekanalist transpordib veri toitaineid kudedesse, tema osalemisel toimetatakse jääkained eritusorganitesse. Verel on tähtis funktsioon
organismi kaitsmisel, ta kindlustab nii organismi rakulise kaitse e fagotsütoosi kui ka humoraalse immuunsuse osalemisega antikehade moodustumises. Veres sisalduvad põhilised valgud on globuliinid ja albumiinid. Vere settereaktsiooni tõus viitab organismis aset leidvale põletikule ning settereaktsiooni tõusu määravad globuliinid.
Kliinilisteks uuringuteks valmistatakse verest äigepreparaate [2, 4]. Selleks pannakse puhtale alusklaasile üks tilk verd ja lükatakse see ettevaatlikult teise klaasi lihvitud servaga laiali. Preparaate kuivatatakse toa temperatuuril, fikseeritakse metanooliga ja värvitakse. Preparaate võib värvida erinevate värvingutega: Pappenheim, May-Grünwald, Giemsa, Wright, Leishman`i järgi. Preparaate mirkoskopeeritakse tugeval suurendusel ja määratakse rakkude hulk ja arvutatakse leukotsütaarne valem. Selleks loetakse preparaadis 100 leukotsüüti ja määratakse nende liik ning leukotsüütide liikide suhe protsentides.